Jooga on tuntud praktika, mis sai alguse iidsest Indiast. Pärast populaarsuse kasvu läänes ja kogu maailmas 1960. aastatel on see saanud üheks eelistatumaks meetodiks keha ja vaimu treenimiseks ning füüsiliseks treeninguks.
Arvestades jooga rõhuasetust keha ja vaimu ühtsusele ning selle tervisele kasulikule mõjule, on inimeste entusiasm jooga vastu pidevalt kasvanud. See tähendab ka suurt nõudlust joogaõpetajate järele.
Briti tervishoiutöötajad on aga hiljuti hoiatanud, et üha rohkem joogaõpetajaid kogeb tõsiseid puusaprobleeme. Füsioterapeut Benoy Matthews teatab, et paljudel joogaõpetajatel on tõsiseid puusaprobleeme, millest paljud vajavad kirurgilist ravi.
Matthews mainib, et ta ravib nüüd iga kuu umbes viit joogaõpetajat erinevate liigeseprobleemidega. Mõned neist juhtudest on nii rasked, et vajavad kirurgilist sekkumist, sealhulgas puusaliigese täielikku asendamist. Lisaks on need inimesed üsna noored, umbes 40-aastased.
Riskihoiatus
Arvestades jooga arvukalt eeliseid, miks kogeb üha rohkem professionaalseid joogaõpetajaid tõsiseid vigastusi?
Matthews pakub, et see võib olla seotud valu ja jäikuse segiajamisega. Näiteks kui joogaõpetajad kogevad praktika või õpetamise ajal valu, võivad nad ekslikult omistada selle jäikusele ja jätkata peatumata.
Matthews rõhutab, et kuigi joogal on palju eeliseid, nagu igal treeningul, kaasneb sellega liialdamine või ebaõige harjutamine riskidega. Igaühe paindlikkus on erinev ja see, mida üks inimene suudab saavutada, ei pruugi teise jaoks võimalik olla. Oluline on teada oma piire ja harrastada mõõdukust.
Teine joogaõpetajate vigastuste põhjus võib olla see, et jooga on nende ainus treeningvorm. Mõned õpetajad usuvad, et igapäevane joogaharjutus on piisav ja ei kombineeri seda teiste aeroobsete harjutustega.
Lisaks annavad mõned joogaõpetajad, eriti uued, kuni viis tundi päevas ilma nädalavahetustel pause tegemata, mis võib nende kehale kergesti kahju teha. Näiteks 45-aastane Natalie rebestas viis aastat tagasi sellise ülepinge tõttu puusakõhre.
Eksperdid hoiatavad ka, et liiga kaua joogapoosis püsimine võib probleeme tekitada. See aga ei tähenda, et jooga oleks oma olemuselt riskantne. Selle eelised on ülemaailmselt tunnustatud, mistõttu see on kogu maailmas populaarne.
Jooga eelised
Jooga harrastamine pakub arvukalt eeliseid, sealhulgas kiirendab ainevahetust, kõrvaldab kehajäätmeid ja aitab kehakuju taastada.
Jooga võib suurendada keha jõudu ja lihaste elastsust, soodustades jäsemete tasakaalustatud arengut.
See aitab ennetada ja ravida mitmesuguseid füüsilisi ja vaimseid terviseprobleeme, nagu seljavalu, õlavalu, kaelavalu, peavalu, liigesevalu, unetus, seedehäired, menstruaalvalu ja juuste väljalangemine.
Jooga reguleerib kogu keha, parandab vereringet, tasakaalustab endokriinseid funktsioone, vähendab stressi ja edendab vaimset heaolu.
Jooga teiste eeliste hulka kuuluvad immuunsuse tugevdamine, keskendumisvõime parandamine, elujõu suurendamine ning nägemise ja kuulmise parandamine.
Siiski on ülioluline harjutada õigesti ekspertide juhendamisel ja oma võimete piires.
Pip White, füsioteraapia ühingu professionaalne nõustaja, väidab, et joogal on arvukalt eeliseid nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.
Oma võimete ja piiride mõistmise ning ohututes piirides harjutamise abil saad joogast märkimisväärset kasu lõigata.
Päritolu ja koolid
Jooga, mis sai alguse iidses Indias tuhandeid aastaid tagasi, on pidevalt arenenud ja arenenud, mille tulemuseks on arvukalt stiile ja vorme. Dr Jim Mallinson, jooga ajaloo uurija ja Londoni Ülikooli Ida- ja Aafrika Uuringute Kooli (SOAS) vanemlektor, väidab, et jooga oli algselt Indias religioossete askeetide praktika.
Kuigi India religioossed praktikud kasutavad joogat endiselt meditatsiooniks ja vaimseks praktikaks, on see distsipliin oluliselt muutunud, eriti viimase sajandi jooksul globaliseerumisega.
SOAS-i moodsa jooga ajaloo vanemteadur dr Mark Singleton selgitab, et tänapäeva joogasse on integreeritud Euroopa võimlemise ja fitnessi elemente, mille tulemuseks on hübriidpraktika.
Mumbais asuva Lonavla Joogainstituudi direktor dr Manmath Gharte räägib BBC-le, et jooga peamine eesmärk on saavutada keha, meele, emotsioonide, ühiskonna ja vaimu ühtsus, mis viib sisemise rahuni. Ta mainib, et erinevad joogapoosid parandavad selgroo, liigeste ja lihaste paindlikkust. Parem paindlikkus parandab vaimset stabiilsust, kõrvaldades lõppkokkuvõttes kannatused ja saavutades sisemise rahu.
India peaminister Modi on ka innukas jooga harrastaja. Modi algatusel kuulutas ÜRO 2015. aastal välja rahvusvahelise joogapäeva. 20. sajandil hakkasid indialased koos ülejäänud maailmaga laialdaselt joogas osalema. Kolkata mungale Swami Vivekanandale omistatakse jooga tutvustamine läände. Tema 1896. aastal Manhattanil kirjutatud raamat "Raja Yoga" mõjutas oluliselt lääne arusaama joogast.
Tänapäeval on populaarsed mitmesugused joogastiilid, sealhulgas Iyengari jooga, Ashtanga jooga, kuum jooga, Vinyasa Flow, Hatha jooga, õhujooga, Yin-jooga, õllejooga ja alasti jooga.
Lisaks on juba 18. sajandil dokumenteeritud kuulus joogapoos nimega Downward Dog. Teadlased usuvad, et India maadlejad kasutasid seda maadlusharjutustes.
Postituse aeg: 17. jaanuar 2025
